Aruvälja LAAK põhimäärus

 Audru                                                                                                         13. jaanuar 2011 nr 2

Aruvälja Lasteaed-Algkooli

põhimääruse kinnitamine

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2, § 22 lg 1 p 34, lg 2 põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lg 2,    koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 lg 3 ja Audru Vallavolikogu 19. veebruari 2009 määruse nr 6 alusel.

1.peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1.   Lasteaed-algkooli liik ja nimetus

(1) Asutuse liik on lasteaed-põhikool.

(2) Asutuse täielik nimetus on Aruvälja Lasteaed-Algkool (edaspidi lasteaed-algkool).

§ 2.    Lasteaed-algkooli asukoht  ja tegutsemiskoht

(1) Lasteaed-algkooli asukoht on Ahaste küla, Audru vald,  Aruvälja 88304 Pärnumaa.

(2)  Lasteasutuse  teeninduspiirkonna  kinnitab  vallavolikogu.  Vanematele  on  lapse  jaoks lasteasutuse valik vaba, kui soovitud lasteasutuses on vabu kohti.

(3) Lasteaed-algkool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldanud koolikohustuslikud  isikud,  kellele  see  kool  on  elukohajärgne  kool.  Vanema  jaoks  on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti.

§ 3. Lasteaed-algkooli struktuur ja tegutsemise vorm

(1) Lasteaed-algkool on Audru valla omandis olev õppeasutus, mis täiendab lapse perekonda lapse isiksuse arendamisel ning loob võimalused alus- ja põhihariduse omandamiseks.

(2) Lasteaed-algkooli tegevuse aluseks on  haridusseadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, koolieelse lasteasutuse seadus, nende alusel kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusaktid ning käesolev põhimäärus.

(3) Lasteaed-algkooli direktor moodustab vastavalt vajadusele ja võimalusele lasteaiarühmad

2 – 7 aastastele lastele.

(4) Algkool töötab kuni nelja klassikomplektiga vastavas vanuses laste olemasolul või liitklassidega vastavalt seadusandlusele.

(5) Lasteaed-algkoolil on oma eelarve.

(6) Õppe-ja kasvatustöö lasteaed-algkoolis toimub eesti keeles. (7) Lasteaed-algkooli põhieesmärgid on:

1)  koolieast noorematele lastele hoiu ja alushariduse võimaldamine;

2)  põhihariduse ja koolikohustuse võimaldamine I ja II kooliastmes (1. – 4. klassini);

3)  õppekavavälise tegevuse võimaldamine;

4)  täiskasvanute täiend- ja ümberõppe organiseerimine.

2. peatükk

HOOLEKOGU, SELLE MOODUSTAMINE, HOOLEKOGU LIIKMETE VOLITUSTE AEG.

§ 4  Lasteaed-algkooli hoolekogu pädevus ja ülesanded

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülessanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele. Hoolekogu ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate ühistegevus õppe- ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

(2) Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

(3) Hoolekogu töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kvartalis hoolekogu esimehe või direktori ettepanekul.

(4) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

(5) Vanematel on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

(6) Hoolekogul on õigus saada direktorilt ning valla- või linnavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni.

(7) Hoolekogu kuulab ära direktori aruande lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevustest ning majandamisest.

(8) Annab direktorile ja vallavalitsusele soovitusi lasteasutuse eelarve koostamisel ja eelarvevahendite otstarbekal kasutamisel.

(9) Teeb direktorile ja vallavalitsusele ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks.

(10) Pedagoogide konkursi korra kehtestab hoolekogu direktori ettepanekul.

(11) Osaleb oma esindaja (esindajate) kaudu direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi komisjoni töös.

(12) Hoolekogu otsustab lasteaia lapse toidukulu päevamaksumuse.

§ 5.  Hoolekogu liikmete valimise kord ja volituse kestus

(1) Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.

(2) Lasteaed-algkooli hoolekogu koosseisu kuulub kooli pidaja, vähemalt kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab kooli ja teine lasteasutuse õpetajaid, ning nii kooli õpilaste vanemate (3 lapsevanemat) kui ka lasteasutuse laste vanemate (3 lapsevanemat) esindajad, kusjuures vanemate esindajad moodustavad enamuse hoolekogust.

(3) Hoolekogu koosseisu kuuluvate vanemate esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka. (4) Oma töö korraldamiseks valib hoolekogu enda hulgast esimehe ja tema asetäitja.

(5) Hoolekogu volituse kestus 4 aastat.

3. peatükk

LASTEAED- ALGKOOLI  JUHTIMINE

§ 6. Lasteaed-algkooli direktori pädevus ja ülesanded

(1)  Töölepingu direktoriga sõlmib, muudab ja  ütleb  üles  vallavanem või  tema volitatud ametiisik.

(2) Lasteaed-algkooli juhib direktor, kes vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, lasteaed-algkooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õigupärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(3) Direktor esindab lasteaed-algkooli ja tegutseb lasteaed-algkooli nimel, teeb lasteaed- algkooli  eelarve  piires  tehinguid,  mis  on  seotud  tema  seaduses  sätestatud  ülesannete täitmisega.

(4) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

(5) Kehtestab kooli ja lasteaia tegevus- ja päevakava.

(6) Kehtestab kooli ja lasteaia õppekava pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.

(7) Kehtestab lasteaed-algkooli sisehindamise korra.

(8)   Kehtestab  lasteaed-algkooli  sisehindamise  aruande,  esitades  selle  enne  arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja pidajale.

(9) Kehtestab hädaolukorra lahendamise plaani.

(10) Kehtestab lasteaed-algkooli kodukorra ja see on eelkooliealistele lastele, õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik.

(11) Kehtestab arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra, esitades selle enne arvamuse avaldamiseks õppenõukogule ja hoolekogule.

(12) Kehtestab pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava, määrates seal aja koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkuseks vabas õhus ja huvitegevuseks.

(13) Direktor või tema volitatud isik otsustab õpilasele tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise.

(14) Otsustab isiku õpilaste nimekirja arvamise.

(15) Direktor teeb otsuse õpilase koolist väljaarvamise kohta arvestades PGS § 28 sätestatut. (16) Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele

rakendada meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine.

(17) Korraldab tugispetsialisti teenuse ning selle rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja. (18) Korraldab eelkooliealiste laste, õpilaste ja lastead-algkooli töötajate kaitse hädaolukorras. (19) Korraldab lasteaed-algkooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates

vajaduse korral õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte.

(20) Korraldab pedagoogide ametikoha täitmiseks avaliku konkursi. Direktori ettepanekul kehtestab kooli hoolekogu konkursi läbiviimise korra.

(21) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

(22) Korraldab õppenõukogu tegevust.

(23) Määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija).

(24) Määrab õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis.

(25) Määrab lasteasutuse personali koosseisu.

(26) Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, arvestades haridus-ja teadusministeeriumi kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.

(27) Kinnitab hoolekogu otsusel tehtud lasteaialapse toidukulu päevamaksumuse.

(28) Kinnitab ajalehtede ja ajakirjade tellimuse, õppekirjanduse ja teavikute tellimuse, kustutusaktid, inventuuriaktid, eriteenuste eest võetava tasu (määrab ja kinnitab).

(29) Sõlmib, muudab ja ütleb üles lasteaed-algkooli pedagoogide ja töötajatega töölepingud. (30) Omistab noorempedagoogi ja pedagoogi ametijärgu.

(31) Moodustab ’’Koolieelse lasteasutuse seaduse’’ alusel vastavalt vajadusele ja võimalustele liitrühmad, selleks võivad ettepanekuid teha lapsevanemad.

(32) Kutsub kokku ja viib läbi koosolekuid ja nõupidamisi.

(33) Koostab lasteaed-algkooli eelarvekava, mille kiidavad heaks hoolekogu ja pidaja. (34) Vastutab pidaja poolt kehtestatud korras lasteaed-algkooli vara säilimise ja

sihtotstarbelise kasutamise eest.

(35) Direktor peab kord aastas esitama vallavalitsusele ja hoolekogule kirjaliku ülevaate lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevusest, majanduslikust seisust ja raha kasutamisest, samuti teatama kirjalikult lasteasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelvalveasutuse tehtud ettekirjutustest.

(36) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab Audru Vallavalitsus.

4. peatükk

ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ KORRALDUS

§ 7. Õppekava

(1) Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale ning koolis põhikooli riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava.

(2) Lasteasutuse õppekava koostavad ja arendavad lasteasutuse pedagoogid, kaasates vanemaid ning riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument.

(3) Lasteasutuse ja kooli õppekava kinnitab direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.

(4) Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.

(5) Vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.

(6) Koolis võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas.

(7) Lasteaia õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Vanem esitab koolivalmiduskaardi koolile, kus tema laps asub täitma koolikohustust.

(8) Lasteasutusel on lasteasutuse tegevus- ja päevakava, mille koostamisel arvestatakse koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ning selle paikkonna, kus lasteasutus asub, kultuurilist omapära ja rahvatraditsioone.

(9) Kooli päevakava kajastab õppetegvuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu ringides korraldavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust.

(10) Koolis õppekava alusel toimuva õppe eest ei tohi nõuda kaasrahastamist õpilaste või vanemate poolt. Koolis korraldatava õppekavavälise tegevuse puhul toimub kulude katmine osalejate rahastamisel.

(11) Lasteaed-algkoolis toimuv huvitegevus on kooli ja lasteasutuse õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus.

(12) Lasteaed-algkoolil peab olema kehtiv koolitusluba, mis annab lasteaed-algkoolile õiguse viia läbi õppe- ja kasvatustegevust vastavate õppekavade alusel.

§ 8.  Õppe- ja kasvatustegevus

(1) Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted lasteasutuses:

1)  lapse individuaalsuse ja tema arengupotensiaali arvestamine;

2)  lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;

3) lapse loovuse toetamine;

4) mängu kaudu õppimine;

5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;

6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;

7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;

8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine;

9) kodu ja lasteasutuse koostöö;

10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.

(2) Õppe korraldamise põhimõtted koolis:

1) lähtuda ühiskonna ootustest;

2) õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära;

3)  õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel.

4)  kvaliteetne haridus on kättesaadav võrdväärselt kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest.

(3) Koolikohustuslikust east nooremale lapsele, kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust ja soovitanud kooli õppima asumist ning vanem on vallavalitsust õppimaasumisest teavitanud enne käimasoleva aasta 1. maid, tagab vald võimaluse põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis:

1)  kui vanem teavitab vallavalitsust õppima asumise soovist pärast käimasoleva aasta 1. maid, võib elukohajärgne kool võtta selle lapse õpilaseks vastu vaba õppekoha olemasolul koolis;

2) lasteaed-algkoolis õpetatakse A-võõrkeelena inglise keelt;

3)  koolikohustust võib täita ka kodus õppides. Koduõppe korra kehtestab haridus ja teadusminister määrusega. Vanema taotlusel koduõppe rakendamisel korraldab ja rahastab väljaspool kooli toimuva õppe osa vanem;

4)  haridusliku erivajadusega lapsele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist;

5)  õppeaasta koosneb koolis õppeperioodist ja koolivaheaegadest. Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. Koolivaheajad määrab haridus- ja teadusminister oma määrusega;

6)  koolipäev jagatakse õppetundideks, mille pikkus on 45 minutit. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni minimaalne pikkus on 10 minutit iga õppetunni kohta, söögivahetunni pikkus on 20 minutit;

7)  õppetundide arv ja järjekord õppepäevas määratakse direktori poolt kinnitatud tunniplaanis;

8)  ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga;

9)  õpilaste suurim lubatud nädalakoormus on:

1. klassis                 20 tundi

2. klassis                 23 tundi

3. klassis                 25 tundi

4. klassis                 25 tundi;

10) õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks;

11) põhikoolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppetegevustest;

12) koolipäeva pikkuse ja lahtioleku aja kehtestab pidaja hoolekogu ettepanekul;

13) haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud õppekirjanduse hulgast teeb valiku õpetaja, mille kinnitab lasteaed-algkooli direktor;

14) lasteaed-algkoolis vajaminev õppekirjandus on külaraamatukogus.

§ 9. Lasteaed-algkoolis toimuva õppekavaväline tegevus

(1) Lasteaed-algkoolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli ja lasteaia õppekava osa (õppekavaväline tegevus), võib kulude katmine toimuda kooli põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel:

1) huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja –meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod;

2)  koolis toimuvad õppekavavälised tegevused rakendatakse tööle ringijuhtide ja rahaliste vahendite olemasolul vastavalt laste soovidele;

3) vanema ja direktori kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.

 5. peatükk

LAPSED JA VANEMAD

§ 10. Lasteaia  lapsed ja vanemad

(1) Laste lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab pidaja. (2) Lasteaia lapsel on õigus:

1) vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale lasteasutuses;

2) eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele;

3) pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel;

4) kasutada tasuta lasteaia ruume;

5) saada ainelist abi pidaja poolt kehtestatud korras selleks eraldatud summadest ja fondidest.

(3) Lapsevanemal on õigus:

1)  tuua last lasteaeda ja viia sealt ära neile sobival ajal lasteaia päevakava järgides;

2)  nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;

3)  tutvuda lasteasutuse õppe- ja päevakavaga;

4)  saada teavet lasteasutuse töökorralduse kohta;

5)  osaleda lasteaia töös ja juhtimises hoolekogu liikmeks valitud vanemate kaudu;

6)  õppe- ja kasvatuskorraldust puudutavate vaidluste lahendamiseks pöörduda õppenõukogu, hoolekogu või direktori poole, samuti riiklike järelvalve organite poole.

(4) Lapsevanem on kohustatud:

1) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteasutuses;

2) kinni pidama lasteasutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest;

3) tasuma lasteaias igakuuliselt õppevahendite kulu pidaja poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

4) informeerima rühma õpetajat või direktorit lapse puudumajäämisest;

5) tasuma lapse toidukulu hoolekogu ja direktori poolt kehtestatud summas ja korras;

(5)  Lasteaed tagab laste tervise kaitse nende lasteaias viibimise ajal.

§ 11. Õpilaste ja vanemate  õigused ning kohustused

(1) Aruvälja Lasteaed-Algkooli registreeritakse 1. klassi astujad 20. augustiks jooksval aastal. Lapsi võib kooli võtta ka väljaspoolt kooli teeninduspiirkonda vabade kohtade olemasolul.

(2) Lasteaed-algkooli koolipiirkonna kehtestab pidaja.

(3) Lapse astumiseks 1. klassi esitab lapsevanem kooli vastuvõtu tingimustes ja korras määratud vormis taotluse, millele lisab:

1) sisseastuja isikut tõendava dokumendi(selle puudumisel sünnitunnistuse või tõendi)

ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte;

2) vanema isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte (vanem ei pea taotlusele lisama enda isikut tõendavat dokumenti digitaalallkirjaga kinnitatud taotluse esitamise korral);

3) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilase tervisekaardist selle olemasolul;

4) koolivalmiduskaardi;

5) õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja korra ning koolist väljaarvamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

6) õpilane on kohustatud täitma koolikohustust ja koolikorda;

7)  õpilastel on õigus saada tasuta haridust õppekava ulatuses ja kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.

6. peatükk

ÕPPEASUTUSE PERSONAL

§ 12. Koolitöötajate õigused ja kohustused

(1) Lasteaed-algkooli personaliks on pedagoogid ja muud töötajad.

(2) Koolitöötajate miinimumkoosseisu kehtestab Haridus- ja teadusministeerium.

(3) Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.

(4) Koolitöötajaga sõlmib töölepingu direktor.

(5) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

(6) Pedagoogidena käsitletakse direktorit, õpetajat, õpetaja abi ning teisi õppe- ja kasvatuse alal töötavaid isikuid.

(7) Õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on alates 2011.a. 01.septembrist vähemalt kõrgharidus ning haridus-ja teadusministri poolt kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastav pedagoogiline ja ainealane ettevalmistus.

(8) Pedagoogid:

1) loovad tingimused laste kasvatamiseks ja arenemiseks vastastikusel lugupidamisel ning üksteisemõistmisel põhinevas koostöös laste ja nende kodudega;

2) vastutavad lapse elu, tervise ja turvalisuse eest lasteaias või koolis viibimise ajal;

3) tagavad kehtiva õppekava, tegevus- ja päevakava järgimise;

4) nõustavad lapsevanemaid pedagoogilistes küsimustes.

(9) Pedagoogide, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

(10) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

(11) Pedagoogid kuuluvad lasteasutuse pedagoogilisse nõukogusse, mille ülesanne on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine, direktorile, hoolekogule või vallavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse parendamiseks ettepanekute tegemine.

(12) Pedagoogide andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(13) Õpetajate atesteerimine toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud korras.

§ 13.  Lasteaed-algkooli majandamist tagavad  ja õpetajaid abistavad töötajad

(1) Lasteaed-algkooli majandamist tagavad ja õpetajaid abistavad töötajad (kokk, majahoidja, lasteaiaõpetaja abi) :

1) tagavad lasteaed-algkooli majandusliku teenindamise, pedagoogide  abistamise ja häireteta töö;

2)  tagavad laste tervisliku ja häireteta toitlustamise;

3)  tagavad lasteaed-algkooli vara säilimise, selle korrasoleku ning säästliku kasutamise;

4) jälgivad lasteaed-algkooli territooriumi, ruumide sisseseade seisukorda, töökaitse ja tuleohutuse vahendite korrasolekut; rakendavad abinõusid nende õigeaegseks remondiks.

(2) Personalil on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta. (3) Personal on kohustatud andma teavet valla lastekaitse küsimustega tegelevale

spetsialistile lapse ebarahuldavast kasvukeskkonnast või kui on selgunud, et laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver.

7. peatükk

ÕPPEASUTUSE VARA    JA FINANTSEERIMINE

§ 14.  Vara, finantseerimine ja aruandlus

(1) Lasteaed-algkooli vara kuulub Audru valla munitsipaalomandisse.

(2) Lasteaed-algkooli vara moodustavad talle sihtotstarbeliseks valdamiseks ja kasutamiseks antud maa, hooned, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli tegevuseks vajalike õppevahendite miinimumloetelu kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(3) Vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab pidaja. (4) Kooli raamatupidamine on vallavalitsuse raamatupidamises.

(5) Lasteaed-algkooli eelarve tuludeks on laekumised riigieelarvest, Audru valla eelarvest, laekumised eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetused, kooli õppekavavälisest tegevustest saadud tulud ja vanemate poolt kaetav osa.

(6) Lapse toidukulu lasteasutuses katab vanem. Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ja kinnitab direktor

(7) Lasteaed-algkooli raha ja vara kasutamist kontrollivad riigikontroll, Haridus- ja

Teadusministeerium, vallavalitsus ja vallavolikogu revisjonikomisjon.

(8) Lasteaed-algkooli dokumentatsiooni peetakse vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi määrusega kinnitatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste dokumentide loetelule ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud asjaajamise ühtsetele alustele ja arhiivieeskirjadele.

(9) Lasteaed-algkool esitab oma tegevuse kohta statistilised aruanded haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(10) Lasteaed-algkooli õppe-kasvatustöö üle teevad riiklikku järelvalvet Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel lasteasutuse asukohajärgne maavanem (järelvalveasutus).

(11) Lasteaed-algkooli personali palgakorralduse alused kehtestab pidaja. Lasteaed-algkooli direktori palga kinnitab Audru Vallavalitsus.

(12) Fondidest ning juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt laekunud summade kohta peetakse eraldi arvestust.

8. peatükk

SISEHINDAMINE

§ 15.  Sisehindamine lasteaed-algkoolis

(1) Lasteaed-algkoolis viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess,

mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteaed-algkooli järjepidev areng, selgitades välja lasteaed-algkooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt